Tänavusel vähipüügihooajal käis püügil rekordarv harrastajaid

16/09/2020

Tagasi

Selle augustiööd tõid vete äärde viimase viie aasta rekordarvu vähipüüdjaid. Kokku anti luba 1309-le vähipüüdjale, kes omakorda püüdsid kokku 22 275 mõõdus vähki.
Viimaste aastate parim saagikus oli olnud 2018 aastal, kui kogusaak oli 32 374 mõõdus vähki, mis püüti 1051 harrastaja poolt. See teeb napilt 31 mõõdus vähki iga püüdja kohta. Kehvem tulemus on viimase viie aasta saakides ette näidata vaid aastast 2016, kui püüti 19 798 vähki. Samas oli tollal püüdjaid vaid 800, mis teeb keskmiselt inimese kohta saagiks 25.
Vähipüügihooaeg kestab Eestis 1. augustist 31. augustini. Vähki võis tänavu püüda Eestis pea igal pool, välja arvatud mõned erandlikud veekogud. Suurema erandina oli ka sel aastal vähipüük keelatud kogu Hiiu maakonnas.
2020. aastast oli vähipüügil ühe kalastuskaardi piires lubatud püüda kuni viie püügivahendiga ning 100 vähki ööpäevas. Sellise saavutusega saadi augustikuisel püügiperioodil hakkama 90-l korral. Enim lube väljastati Saaremaale, Harjumaale ja Valgamaale. Tegus oldi ka Järvamaal. Muud maakonnad olid tänavustele vähipüüdjatele enam kui poole vähem atraktiivsed.
Tänavused suurimad saagid ongi enim püügikoormust saanud maakondades. Nii püüti Võlupe jõest 2022, Pangodi järvest 3059, Väinjärvest 1696, Punapea jõest 1499, Võhandu jõest 1575, Lõve jõest 1390 mõõdus vähki.
Veel tuletab minister meelde, et peale vähipüüki tuleb esitada ka püügiaruanded. Ilma püügiaruandeid esitamata tulevikus rohkem kalastuskaarte soetada pole võimalik, kuniks aruanne on esitatud.


Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background