Sindi kärestik sai lõplikult valmis

19/08/2020

Tagasi

Tööd Sindi paisul on lõppenud ning seda aasta planeeritust varem. Betoonpaisu asemel on looduslik kärestik, korda tehtud väliujulas käib vilgas elu ning kaladele on rajatud kudealad.
Tööd Sindi paisu maha võtmiseks algasid 2018. aasta oktoobris ning lõppesid ülemöödunud nädalal. See on aasta võrra varem kui planeeritud. Ehitustööde käigus lammutati pais, taastati sintlaste väliujula, rajati kärestik ning paisu vanast asukohast allavoolu kudealad.
Sindi paisu avamine kalade rändeks on üks osa projektist „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine,“ mida riik Keskkonnaagentuuri eestvedamisel ellu viib. Pärnu jõestiku projekti raames korrastati aga ka jõestiku teisi paisusid. Näiteks on avatud ka Jändja ja Vihtra ning tööd käivad veel Pärnu lisajõgedel Helmeti, Nurme, Kullimaa, Rõusa paisudel.
Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis – suurem kui ülejäänud lõhejõed kokku. Pärnu jõestikus on 270 jõge ja oja, kokku üle 3000 km. Pais asus Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Sindi paisu lammutamise järel on Pärnu jõgi kogu pikkuses rändetakistustest vaba (Jändja ja Vihtra juba varem tehtud).
Pärnu jões ja lisajõgedes on leitud 3 sõõrsuu- ja 34 kalaliiki, lisaks mõned juhukülalised. Olulisemad neist lõhe, jõesilm, jõe- ja meriforell, merisiig.
Kasu kaladele lõhe näitel. Varem sai lõhe sigida Pärnu jões ainult Sindi paisu alusel kärestikul, kus taastootmist on parimatel aastatel hinnatud 300-400 laskujale aastas. Rändetee avamise järel on Pärnu jõe lõheasurkonna potentsiaalseks taastootmisvõimeks hinnatud kuni 50 000 laskujat aastas (projekti raames tehtud kalastiku-uuring, milles kaasatud Eesti parimad kalastikueksperdid).
Projekti kogumaksumus on 15 miljonit eurot, millest 85% panustab Ühtekuuluvusfond ja 15% riik.

Foto autor Kadri Kauksi.


Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background