20/10/2020

Tagasi

Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.
Eesti kvoot 2021. aastaks on ca 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on ca 2500 tonni vähem kui tänavu. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks ilmastik ja kudemisraskused.
Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6%. Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on 25539 t, tänavu oli 24072.
15%-line kvooditõus ootab ees ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime püüda 2021. aastal 18215 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot. Samas pole aga avaosa räime olukord kiita. Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada 36%. Eestile tähendab see seda, et tänavu saab püüda 10999 tonni räime mulluse 17232 asemel.
Läänemere avaosa (ala, mis jääb Soome lahest välja, Poola poole) lõhekvoot tõuseb. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas.
Mitmel riigil on aga suured tursamured. Eesti on ses osas kaitstud, sest meie piirkonda turska praktiliselt ei jõua. Teiste riikide peamine mure on aga see, et tursa kaaspüügi kvoot on väga väike ja piirab ka muude kalade püüdmist.
Sügisestel kalandus- ja põllumajandusnõukogu istungitel on eesmärgiks määrata kindlaks liikmesriikide uue aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude lõikes (peamiselt kilu, räim, tursk, lõhe). Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.


Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background